Mure matemaatika õpetamisega
Eesti riigi ja majanduse tulevane käekäik on väga otseselt mõjutatud Eesti noorte kui tuleviku ehitajate matemaatikaoskustest. Näiteks sõltuvad sellest tehnoloogia- ja teaduspõhise majanduse kasvulootused.
Seetõttu on väga murettekitav, et matemaatikaõppe tulemused on langusteel. Näiteks ei saanud 2024. aasta kevadel 25% põhikooli lõpetajatest eksamiga hakkama ehk sai vähem kui poole punktidest. Gümnaasiumi laia matemaatikaeksami keskmine tulemus oli 53% ja kitsa eksami keskmine tulemus 40% (kitsa matemaatika suunal oli seejuures kokku 30% õppuritest). Selle kõrval näeme, et ka süvahuviliste ehk matemaatikas suurema potentsiaaliga õpilaste osakaal võib olla langemas – kas või Teaduskoolis osalemise huvi languse alusel.
Matemaatikat andvad õpetajad on selleks üha vähem valmis
Nende faktide taga on juurmure, et süveneva õpetajate koolist muule tööle või pensionile lahkumise ja uute õpetajate vähese järelkasvu tõttu on klasside ees noori õpetamas üha vähem õpetajaid, kes on selleks sobilike teadmiste ja ettevalmistusega (vt nt Arenguseire keskuse raport). Eriti annab see tunda maapiirkondades, kus kohati on isegi kolmandik matemaatikaõpetajaid ebapiisava väljaõppega. See trend süveneb, sest õpetajate järelkasvu mure pole saanud veenvat lahendust.
Muret võib-olla polekski, kui õpetajatel oleksid head ja lihtsad variandid enesetäienduseks – aga ennast ei täiendata piisavalt. Riigi ja koolipidajate käes on muidugi suurimad hoovad olukorra muutmiseks alates õpetajate palkadest. Näeme aga, et sealt ei tule praegu piisavat aktiivsust murega tegelemiseks.
Lahendused kogukonnast
KMÜ kui praktikute kogukond on juba aastaid projektipõhiselt üritanud olukorda parandada, aga tahame nüüd võtta asja ette üleriiklikult ja terviklikult – luua kogukondlikus koostöös uudsed lahendused, mida riik saab pärast sobivusel võimendada ja üle võtta.
Järgnev joonis võtab kokku, mida murena näeme ja kuidas tahame selle juurmuredega tegeleda (vt täpsemalt tegevuskavast):
